Veneetsia arhitektuuribiennaal

Veneetsia Arhitektuuribiennaal 2023. Autor: Arvi Anderson

Eesti hakkab Veneetsia Arhitektuuribiennaalil käsitlema elamispinna kättesaadavust. – Eesti paviljoni kuraatorkonkursi XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaaliks võitis meeskond koosseisus Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson arhitektuuribüroost b210 elamise arhitektuuri käsitleva projektiga „Kodupeatus“.

„Kodupeatus“ toob biennaalikülastaja kolmekordsesse elumajja Veneetsia südames, et rääkida elamispinnast, selle kättesaadavusest ja kodu muutuvast rollist üleilmastuvas maailmas. Kuraatormeeskonna sooviks on kutsuda inimene avaliku ruumi dekoratsioonide keskelt privaatsesse koju, mis pakub kõrvalekallet Veneetsia Arhitektuuribiennaalile omasest melust ning kontrollitud ruumist.

„Kodu on inimese jaoks kõige isiklikum ruum, ometi mõjutavad ka kodusid avalikud otsused ja ühiskondlikud protsessid. Üha sagedamini räägitakse näiteks nii Eestis kui kogu maailmas kodu kättesaadavuse temaatikast ja kus oleks veel kujundlikum elukinnisvara teemasid käsitleda, kui mitte Veneetsias, kus endale isiklikku ruumi lubada saavad vaid vähesed,“ kommenteeris arhitekt ja kuraatormeeskonna liige Aet Ader. Loe ka pikemat usutlust b210 arhitektidega Sirbist!

XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaal The Laboratory of the Future avati 20. mail 2023 ning selle peakuraator on Lesley Lokko. Eesti on seni osalenud Veneetsia biennaalil kümme korda. Viimati, aastal 2021, esindas Eestit Veneetsias ekspositsioon „Plats! Väärikas kahanemine“, mis uuris kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parandamist.

 

Küsimused ja täiendav info:
Anna Lindpere
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti näituse produtsent
anna.lindpere@arhitektuurikeskus.ee

Veneetsia arhitektuuribiennaal on üks maailma olulisematest arhitektuurisündmustest, mida külastab tavaliselt üle 250 000 inimese. Biennaalil osalemine pakub Eestile ja meie arhitektidele ainulaadse võimaluse võimaluse rääkida kaasa arhitektuurimaailma suursündmusel ning tutvustada siinset arhitektuuri ja küsimusi, mis Eestile olulised.

Biennaal on kohtumispaigaks valdkonna professionaalidele üle maailma ning kohaks, kuhu tullakse tutvustama arhitektuurivaldkonna arengusuundi ja trende.

Veneetsia arhitektuuribiennaal on eraldi sündmusena toimunud alates 1980. aastast. Enne seda – alates 1968. aastast – toimusid arhitektuurinäitused kunstibiennaali raames. Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alatas 2000. aastast, seni kokku kümnel korral. Viimati, aastal 2021, esindas Eestit Veneetsias ekspositsioon „Plats! Väärikas kahanemine“, mis uuris kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parendamist.

Eesti ekspositsiooni korraldajaks on olnud nii Eesti Arhitektide Liit kui Eesti Arhitektuurikeskus. Näitused valmivad Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel.

Veneetsia Arhitektuuribiennaal koosneb arvukatest näitustest ning sündmustest. Kõige olulisemaks on kuraatorinäitus, mille paneb kokku biennaali peakuraator. Suure tähtsusega on ka erinevad temaatilised näitused ning rahvuspaviljonides ja üldpindadel eksponeeritavad riikide väljapanekud.