10. sept. 2020
Bastionivöö tühermaade aktiviseerimine aitaks tuua kohaliku inimese südalinna tagasi
Välisturistide märgatav vähenemine on toonud karjuvalt nähtavale vajaduse muuta vanalinn ja bastionivöönd kohalikule inimesele kasutatavaks, leidsid enam kui poolsada osalejat teisipäevasel Arhitektuurikeskuse mõttetalgul.
Nädala alguses toimunud bastionivööndi mõttetalgul kõlas korduvalt ekspertide ja kohalike mure avaliku elu vähenemise pärast vanalinnas. „Turud, üritused, suveteatrid, mis bastionivööndi rohealadel kunagi toimusid, on mujale kolinud ja bastionivööndisse on jäänud hulganisti tühja jäätmaad,“ rõhutas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg pidades silmas avaliku funktsioonita Skoone ja Ingeri bastionit ümbritsevaid alasid.
Arhitekt Villem Tomiste selgitas mõttetalgul, et vanalinna ümbritsev bastionivöönd on välja surnud ajapikku. „Ajaloolised kihistused on sealt järk-järgult kadunud,“ märkis Tomiste. „Kohvikud on nõukogude ajal ära kustunud või katki läinud – kui pole jäätist mida müüa, pole lõpuks ka jäätisepaviljoni”.
Mõttetalgul jäi kõlama, et tühjalt seisva bastionivööndi ellu äratamiseks saaks seda kasutada kultuuritiheduse suurendamiseks kesklinnas. Selline lahendus oleks vastupidine Kumu või ERM-i rajamist juhtinud mõtteviisile, kus avalikud ehitised viidi kesklinnast kaugele või Kultuurikatlale, mis pole tavainimesele igapäevaselt ligipääsetav, vaid ürituste üüripind.
Oluliseks valupunktiks osutusid ka liikumis- ja ühendusteed, kuna bastionivööndit läbivad ja teiste asumitega ühendavad liiklussõlmed pole sageli mõistlikud ega ohutud ei autode ega jalakäijate jaoks.
Teisipäeval toimunud mõttetalgul kogus Arhitektuurikeskus piirkonna elanikelt ja ekspertidelt sisendit sel sügisel toimuvale linnafoorumile „Bastionivööndi Linnafoorum – roheline ühisruum“, kus parimate ekspertidega tehakse konkreetsed ettepanekud bastionivööndi väljasurnud alade väärindamiseks.