Narva installatsiooni residentuuri 2024. aasta konkursi võitis töö nimega “Tuhast”, mille autoriks on Leedust pärit tulevane arhitekt Augustas Lapinskas.

Konkursi žürii valis välja installatsiooni, mis räägib just Ida-Virumaa lugu. “Tuhast” on eriline kunstiprojekt, mis näitab, kuidas piirkond liigub saastavast tööstusest jätkusuutlikuse poole. Võidutöö lähtub ka tänavusest Tallinna Arhitektuuribiennaali teemapüstitusest “Resursid tulevikuks”. Züriis olid Peeter Tambu (Narva peaarhitekt), Johanna Rannula (Narva kunstiresidentuuri juhataja), Denis Girenko (Narva linnakunstnik), Andrea Tamm (Arhitektuurikeskuse kestliku arhitektuuri strateeg) ja Ra Martin Puhkan (Stuudio TÄNA arhitekt).

Eksperimentaalse installatsiooni valmimise progressi käigus uuritakse, kuidas luua põlevkivituhast midagi uut. Autor valmistab tuhast uuenduslikku betooni, millel saavad elutseda erinevad kohalikud samblikud ja taimed. Installatsioon räägib lisaks jätkusuutlikusesele ka tööstuse mõjust ühiskonnale ja rohelisema tuleviku tulekust. Projekti raames toimuvad kohalikele ja teistele huvilistele suunatud sündmused, mis on osa installatsiooni valmimise protsessist. Näiteks on Augustasel plaanis korraldada samblike korjamise linnatuur ja samblike eostega nakatatud substantsi valmistamise töötuba.

Augustas Lapinskas on Leedust pärit noor arhitekt ja kunstnik, kes keskendub tihti uurimustöödele. Ta on osalenud Ars Electronical, Veneetsia biennaalil, EIT Climate-KIC Hubi ja Experiments Platformil. Augustas asutas interdistsiplinaarse kunstikollektiivi “Micro-Empathy” ja on spekulatiivse arhitektuurirühma “3022” liige. Tema huviorbiidis on tehnoloogia, jätkusuutlikkus ja inimestevahelise suhtluse ristumiskohad linnakeskkonnas.

Linnainstallatsiooni loomiseks on ette nähtud stipendium ja autor saab veeta poolteist kuud Narva kunstiresidentuuris. Installatsiooni produktsioonikuludeks on oma toetuse andnud Narva linn, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning Leedu kultuuriministeerium. Projektile aitavad kaasa loomekollektiiv “Micro-Empathy” ja Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum.