Viljandi Riigigümnaasium

Viljandi Riigigümnaasiumi juurdeehitus moodustab pealetükkimatu tausta vanale muinsuskaitsealusele koolihoonele. 1920. aastatest pärineva vana hoone ja sellele lisatud, mahult oluliselt suurema juurdeehituse puhul oli oluline säilitada vaated ümbritsevale maalilisele linnaruumile ja rohealale. Arhitektuurne lahendus lähtubki paljus just krundi omapärasest reljeefist.

Kontseptuaalselt toetub projekt Wolffeldti ja Nürnbergi 1920. aasta projektile, mis valmis ainult osaliselt. Vana hoone on renoveeritud võimalikult originaalilähedaselt ning algselt ehitamata jäänud hoonetiiva kohale rajati uue sissepääsu esine väljak. Hoone tagune Valuoja tiigi poolne külg on privaatsem ja mõeldud puhke- ja sportimise alana. Kompleks on asetatud oma keskkonda nii, et kesklinna poolt lähenedes domineerib eelkõige vertikaalne vanem hoonemaht ning oru poolt vaadates astub fookusesse rõhutatult horisontaalse vormiga juurdeehitus.

Juurdeehitus on paigutatud diagonaalis vana hoone taha, paralleelselt Valuoja tiigiga ning sedasi ühendab see linnaruumis krunti piiravaid tänavaid. Taoline paigutus võimaldab ka looduslike valgusolude kõige parema kasutuse. Ida–lääne suunaline paigutus tagab siseruumidele suurel hulgal looduslikku valgust ning pakub ka uhkeid vaateid orule ja selle teisel kaldal paiknevale Ugala teatrihoonele.

Projektiga korraldati ümber kogu ruumiprogramm – suurem osa klassiruume asub nüüd juurdeehituses ning vanas hoones on valdavalt administratiivruumid. Ruumiprogrammi koostamisel on välditud klassikalist aatriumi, tihedalt kokku kogutud klasside ja neid ühendavate koridoridega lahendust ning mindud on ruumilise mitmekesisuse teed.