RAK III seminarid
SEMINAR: Regeneratiivne arhitektuur
5. märts 2025, 13.00-16:20
📍Kultuurikatla Traforuum, Kursi 3
➡️ Piletid seminarile saate soetada Fientast (tudengitele tasuta!)
KAVA:
Aveliina Helm – Kliimaministri teadusnõunik, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia proffessor
Aveliina Helm on Eesti bioloog ja looduskaitseteadlane. Ta on olnud aktiivne mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsiooni juhatuse esimees. 2023. aastal alustas Helm tööd kliimaministri teadusnõunikuna, nõustades ministrit kliima-, looduskaitse- ja keskkonnapoliitika kujundamisel ja kliimaseaduse ettevalmistamisel. Lisaks akadeemilisele tööle on Helm pühendunud “igaühe looduskaitse” edendamisele, julgustades inimesi panustama elurikkuse säilitamisse oma koduaias ja kogukonnas.
Giulia Celentano (online) – Regenerative Materials, ETH Zürich
ETH Zürichi Regenerative Materials õppetool viib läbi rahvusvahelisi täiendõppeprogramme, mis keskenduvad regeneratiivsete materjalide, nagu savi, biopõhised ja taaskasutatud materjalid, kasutamisele ehituses. Eesmärgiks on pakkuda alternatiivseid lahendusi, mis toetavad ökoloogilist ja sotsiaalset üleminekut ehitussektoris.
Dr. Giulia Celentano on vanemteadusassistent ETH Zürichi Jätkusuutliku Ehituse õppetoolis, kus ta tegutseb humanitaarsuuna kontaktisikuna, juhtides rakendusuuringuid koostöös erinevate humanitaarorganisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Pärast doktorikraadi omandamist samas õppetoolis, kus ta uuris ehituse taastavat potentsiaali mitteametlikes linnades (tuginedes Nairobi, Kaplinna ja Bangkoki näidetele), jätkab ta tööd taastava jätkusuutlikkuse valdkonnas, keskendudes eelkõige haridusele ja suutlikkuse suurendamise programmidele ülemaailmse lõuna riikides ja nende jaoks.
Marta H. Wisniewska (online) – Regenerative Architecture Lab, Cornelli ülikool
Marta H. Wisniewska on arhitekt ja linnaplaneerija, kelle uurimistöö ja õpetamine keskenduvad alternatiivsete ehitusmaterjalide edendamisele ning nende rakendamisele nii arenenud kui ka arengumaade kohalikes ehitussektorites. Ta on Cornelli ülikoolis Regenerative Architecture Lab (ReAL) juhataja, mis tegeleb alternatiivsete ehitusmaterjalide uurimisega ning nende rakendamise võimaluste väljaselgitamisega kohalikes ehitussektorites nii arenenud kui ka arengumaades. Labori eesmärk on edendada süsinikuvabu, tervislikke, ringlussevõetavaid, vastupidavaid ja taskukohaseid materjale, mis aitavad lahendada globaalseid väljakutseid, nagu elamispinna puudus, ressursside vähenemine ja keskkonnaseisundi halvenemine. ReAL panustab ka Cornelli AAP-i kasvavasse materjalide raamatukokku, pakkudes õpetamiseks, praktikaks ja demonstratsiooniks vajalikke ressursse ning tehes koostööd tootjate, sidusrühmade ja klientidega ehitustööstuses.
Kokkuvõtvad mõtted seminarilt:
Ringse Arhitektuuri Kiirendi kolmanda semestri avaseminaril käsitleti arhitektuuri ja ruumiloome mõju mitte ainult inimkeskkonnale, vaid ka teistele liikidele, kelle elupaigad on tihedalt seotud inimtegevusega. Meie hooned ja maastikud on osa suuremast elusvõrgustikust, kus iga muutus võib mõjutada tuhandeid väikseid ja suuri olendeid.Regeneratiivne arhitektuur nõuab integreeritud ja süsteemset lähenemist, kus ruumiloome ei lähtu ainult inimkesksetest vajadustest, vaid arvestab ka teiste liikide ja ökosüsteemide elujärje parandamisega.
𝗦𝗲𝗺𝗶𝗻𝗮𝗿𝗶𝗹 𝘁𝗼𝗼𝗱𝗶 𝗲𝘀𝗶𝗹𝗲 𝗺𝗶𝘁𝗺𝗲𝗶𝗱 𝗼𝗹𝘂𝗹𝗶𝘀𝗶 𝗺𝗼̃𝘁𝘁𝗲𝗸𝗼𝗵𝘁𝗶:𝗥𝗲𝗴𝗲𝗻𝗲𝗿𝗮𝘁𝗶𝗶𝘃𝘀𝗲𝗱 𝗺𝗮𝘁𝗲𝗿𝗷𝗮𝗹𝗶𝗱 – ehitusmaterjalide valikul on järjest olulisem kohalikkus ja kontekstitundlikkus, mitte ainult materjalide lai kättesaadavus või esteetiline mitmekesisus. Regeneratiivsed materjalid võivad olla nii biopõhised kui ka taaskasutatud, võimaldades vähendada ehitustööstuse keskkonnamõju.𝗘𝗹𝘂𝗽𝗮𝗶𝗸𝗮𝗱𝗲 𝘁𝗮𝗮𝘀𝘁𝗮𝗺𝗶𝗻𝗲 𝗷𝗮 𝗲𝗹𝘂𝗿𝗶𝗸𝗸𝘂𝘀𝗲 𝘁𝗼𝗲𝘁𝗮𝗺𝗶𝗻𝗲 – linnade ja hoonete planeerimisel tuleb arvestada, et iga ruutmeeter maastiku muutmist võib mõjutada tuhandeid liike. Näiteks lagunev hoone ei pruugi olla lihtsalt amortiseerunud struktuur, vaid võib pakkuda olulist elupaika erinevatele organismidele.𝗥𝗼𝗵𝗲𝗺𝗲𝗲𝘁𝗲𝗿 𝗷𝗮 𝗼̈𝗸𝗼𝘀𝘂̈𝘀𝘁𝗲𝗲𝗺𝗶 𝗵𝗶𝗻𝗱𝗮𝗺𝗶𝗻𝗲 – millised tegurid määravad, kas inimtekkelised struktuurid soodustavad elurikkust või piiravad seda? Erinevate indikaatorite abil saab hinnata ehitatud keskkonna mõju mitte-inimliikidele ja kohandada ruumilahendusi vastavalt nende vajadustele.𝗣𝗿𝗼𝗯𝗹𝗲𝗲𝗺𝗶𝗱 𝗸𝘂𝗶 𝘃𝗼̃𝗶𝗺𝗮𝗹𝘂𝘀𝗲𝗱 – näiteks märgalasid või lagunenud linnaruumi ei tohiks käsitleda pelgalt probleemina, vaid potentsiaalsete uut tüüpi ökosüsteemidena, mis võivad toetada bioloogilist mitmekesisust ja pakkuda lahendusi kliimamuutuste tingimustes.Teiste huvitavate teemade ja esitletud projektide seas võime näiteks tuua Cornelli ülikooli Regenerative Architecture Lab (ReAL) tööd. ReALis uuritakse alternatiivsete ja taastuvate ehitusmaterjalide kasutamist, et vähendada ehitustööstuse ökoloogilist jalajälge. Üheks näiteks sellise lähenemise rakendamisest on ETH Future Pavilion – ajutine installatsioon, mis näitas, kuidas ehitusmaterjalina saab kasutada jäätmeid. Paviljoni konstruktsioon põhines taaskasutatud joogipakenditest valmistatud paneelidel ning kõik selle osad olid kavandatud nii, et neid saaks pärast demonteerimist uuesti kasutada.Ja kui me astumegi selliseid teadlikke samme, saame aidata kaasa liigirikkuse tagasitulekule ka linnaruumis ja tagada, et arhitektuur ei ole vaid inimestele vaid kõigile elusolenditele kellega oma keskkonda jagame.
SEMINAR: Puit – tehaseline ehitamine, demonteeritavus ja taaskasutus
19. märts 2025, 13.00-16:30
📍Kultuurikatla Traforuum, Kursi 3
➡️ Piletid seminarile saate soetada Fientast
Seminari fookuses on tehases eeltoodetud puithoonete võimalused, moodul- ja ringmajanduslikud lahendused ning puidu elutsükli pikendamine läbi nutika materjalikasutuse. Meie esinejad tutvustavad tipptasemel projekte ja teadustöid, mis avavad uusi perspektiive puitmaterjalide efektiivsele kasutamisele nii linnakeskkonnas kui ka ehitussektoris.
KAVA:
Sille Pihlak ja Siim Tuksam – on praktiseerivad arhitektid büroos PART ning teadlased Puiduarhitektuuri Uurimiskeskuses PAKK. Tuksam on praegu EKA Arhitektuuri teadusuuringute juht ja Pihlak Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri dekaan.
Eesti arhitektid Dr Sille Pihlak ja Dr Siim Tuksam on rahvusvaheliselt tunnustatud duo, kes juhivad PART Arhitekte ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonda. Nende töö on jõudnud Mies van der Rohe 2024. aasta auhinna nominentide sekka ning nad on pälvinud Eesti Arhitektide Liidu preemia (2020), Eesti Ehituse Liidu infrastruktuuriauhinna (2020) ja Noor Arhitekti preemia (2017).
PART Arhitektide fookus on infrastruktuur, puitarhitektuur ja digitaalsed tööriistad. Nad on laiendanud arhitektide rolli infrastruktuuri vallas, projekteerides rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgepingemaste, tunneleid ja sildu.
Pihlak ja Tuksam on Eesti Kunstiakadeemia PAKK puitarhitektuuri uurimiskeskuse asutajad, sidudes Eesti puitmajatootjad innovatsiooniga. Nende uurimistöö jõuab maailma tippülikoolidest (MIT, Bartlett UCL, AA, ETH Zürich) rahvusvahelistele sümpoosionidele nagu Holzbau Europe, Veneetsia ja Tallinna arhitektuuribiennaal.
Nende uusima uurimisprojekti Slender facade – masskohandatav mahuline fassaadikate – raames töötavad nad välja disainistrateegiaid Nõukogude paneelmajade renoveerimiseks, et pakkuda kogukonnakesksemaid, kontekstitundlikumaid ja sotsiaalselt intelligentsemaid lahendusi rekonstrueerimiseks.
Robert Schmitz – arhitekt, White Arktitekter (Rootsi).
Robert Schmitz on auhinnatud arhitekt ja White Arkitekteri partner. Ta on juhtinud mitmeid büroo olulisi projekte, sealhulgas Sara kultuurikeskust Skellefteås ja Spelbomskani – uut puitkontorihoonet Stockholmi kesklinnas. Tema töö keskendub jätkusuutlikkusele ja innovatiivsele disainile, mis on toonud talle mitmeid auhindu, sealhulgas Rahvusvahelise puitarhitektuuri auhinna (2022) ja Holcimi pronksauhinna Euroopas (2021). Schmitz’i kutsutakse sageli rahvusvaheliste arhitektuurikonkursside žüriisse, mis peegeldab tema asjatundlikkust ja mõjuvaldkonda.
Seminaril tutvume me tema projekti Sara Kulturhus’iga, mis on üks maailma kõrgeimaid puithooneid (75 m) Rootsis Skellefteås. Hoone, kus asuvad teater, kunstigalerii, raamatukogu ja hotell, on ehitatud risti- ja liimpuidust ning esindab ringmajanduslikke ja süsinikuneutraalseid lahendusi. Projekt demonstreerib puidu võimekust suurte avalike hoonete konstruktiivse põhielemendina.
Erik Zanetti – puiduehituse ekspert, TerraTimber / DDF-KIT (Saksamaa)
Erik Zanetti on Saksamaa Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi (KIT) Digitaalse Disaini ja Tootmise (DDF) õppetooli teadur. Tema töö keskendub ringmajanduslikele ehitussüsteemidele ja materjalidele, kasutades digitaalseid tehnikaid uute materjali- ja ehituslahenduste arendamiseks
Zanetti tutvustab projekti TerraTimber, mis kasutab digitaalset taaskasutust, et muuta jäätmepuit jätkusuutlikuks ehituselemendiks.
TerraTimberi töövoog hõlmab materjali digiteerimist, arvutuslikku disaini ja füüsilist tootmist, aidates ehitussektoril liikuda lineaarmajandusest ringmajandusele. See lähenemine näitab, kuidas lammutuspuit ja tööstusjäägid saavad olla väärtuslik ressurss, edendades jätkusuutlikumat ehituspraktikat.
Digitaalne töövoog hõlmab materjali digiteerimist, arvutuslikku disaini ja füüsilist tootmist, aidates ehitussektoril liikuda ringmajanduse ja säästvama tuleviku poole.
Kokkuvõtvad mõtted seminarilt:
Meie seminar „Puit: tehaseehitus, demonteeritavus ja taaskasutus“ tõi kokku erinevad innovaatilise lähenemisega spetsialistid, et arutada, kuidas puidu kui taastuva ressursi kasutamine saab muuta ehitustööstust jätkusuutlikumaks. Seminaril võtsid sõna Erik Zanetti, Roberth Schmitz, Sille Pihlak ja Siim Tuksam.Fookuses olid tehases eeltoodetud puithoonete võimalused, moodul- ja ringmajanduslikud lahendused ning puidu elutsükli pikendamine läbi nutika materjalikasutuse. Esinejad tutvustasid tipptasemel projekte ja teadustöid, mis avavad uusi perspektiive puitmaterjalide efektiivsele kasutamisele nii linnakeskkonnas kui ka ehitussektoris.Seminaris käsitleti ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehituses, sealhulgas biopõhiste ja taaskasutatud materjalide kasutamist. Tutvustati uuenduslikke viise, kuidas erinevaid materjale kombineerida puitkonstruktsioonidega, et luua jätkusuutlikke ja kohandatavaid hoonesüsteeme.Eriline tähelepanu oli taaskasutatud puidu potentsiaalil, kus arutleti, kuidas digitaalsed tööriistad, nagu fotogramm-meetria ja arvutuslik disain, aitavad hallata ebastandardsete materjalide keerukust. Samuti uuriti, kuidas puithoonete modulaarsus ja demonteeritavus võimaldavad hoonete lihtsamat ümberehitamist ja taaskasutamist, sealhulgas metallivabade puiduliideste ning hübriidsete ehitustehnikate rakendamist.Lisaks käsitleti tehases toodetud ja nutikalt disainitud puitehitiste projekteerimist, uurides, kuidas arvutuslik projekteerimine ja automatiseeritud tootmine aitavad luua paindlikke, efektiivseid ja vastupidavaid arhitektuurseid lahendusi. Seminar tõi esile, et puidu kasutamine arhitektuuris ja ehituses ei piirdu ainult traditsiooniliste meetoditega – tänu innovaatilistele digilahendustele, jätkusuutlikele ehitusmaterjalidele ja ringkasutusele on võimalik luua vastupidavamaid, ressursitõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid hooneid.
SEMINAR: Innovaatiliselt biomaterjalid
2. aprill 2025, 13.00-17:00
📍Asukoht ja kava on selgumisel