Eesti näitus Veneetsia arhitektuuribiennaalil: hea avalik ruum võib olla oluline instrument linnade tühjaksvalgumise ja piirkondade ääremaastumise vastu

Kahe nädala eest uksed sulgenud 17. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti rahvuspaviljoni näitust “Plats! Väärikas kahanemine” külastas suursündmuse jooksul ligi 30 000 arhitektuurihuvilist.

Eesti paviljoni väljapanek “Plats! Väärikas kahanemine” tutvustas EV100 arhitektuuriprogrammi projekti „Hea avalik ruum“ raames valminud linnaväljakuid: 2018. aastal valmisid Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljak, 2019. aastal uuendati Võru ja Kuressaare keskväljak ning 2020. aastal valmisid Elva ja Rakvere keskväljak. Näituse kuraatori Kalle Vellevoogi sõnul said kuraatorite püstitatud eesmärgid täidetud.

“Väljapaneku eesmärk oli tutvustada Eesti väikelinnade unikaalset avaliku ruumi väärtustamise ja uueksloomise kogemust laiemale rahvusvahelisele publikule. Soovisime näidata, et panustamine avaliku ruumi kvaliteeti võib olla üks töötav instrument linnade tühjaksvalgumise ja piirkondade ääremaastumise vastu,” selgitas Vellevoog. Ta lisas, et uuenenud linnaruumi loob väikelinnadele uue värske identiteedi, tõstab kohaliku elanikkonna eneseväärikust ja näitab, et ka väikestel kohtadel on tulevikuperspektiivi. “Kindlasti on näitus inspireerinud paljusid väikelinnu liituma Hea Avalik Ruum jätkuprogrammiga. Nii sellel kui järgmisel aastal oleme kavandanud rida uusi avaliku ruumi arhitektuurivõistlusi paljudes kohtades üle Eesti,” lisas Vellevoog. Eesti paviljoni näituse kuraatoriteks olid lisaks Vellevoogile Jiří Tintěra, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn.

Biennaali eel anti välja ka näituse kataloog “Plats! Väärikas kahanemine”, mis käsitleb meetmeid avaliku ruumi taaselustamiseks kahaneva elanikkonnaga linnades ning annab ülevaate kaheksast EV 100 programmi “Hea avalik ruum” raames valminud linna keskväljakust või peatänavast. Näituse kataloogi saab osta nii Eesti Arhitektuurimuuseumi kui Apollo ja Rahva Raamatu poest ja veebist.

Seekordse Veneetsia arhitektuuribiennaali peateema oli „How will we live together?“ („Kuidas me hakkame koos elama?“), millega julgustati kuraatoreid mõtlema, kuidas saaks arhitektuur lahendada ühist tegutsemist nõudvaid globaalseid probleeme. Biennaali peakuraatori Liibanoni arhitekt Hashim Sarkise sõnul muutis üleilmne ebakindel olukord toimunud biennaali tugevamaks ja andis küsimusele “kuidas me hakkame koos elama?” hoopis olulisema ja kriitilisema tähenduse. “Pandeemia tõttu me küll kaotasime aasta, kuid teisalt andis see lisa-aasta võimaluse suursündmus paremini läbi mõelda ja omvahel koostööd teha,” lisas ta.

Eesti rahvuspaviljoni komissari ja Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul pani olukord, kus biennaali toimumine ei olnud selge, rahvuspaviljonid senisest tihedamalt koostööd tegema. “Ühise panuse tulemusena sündis Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel veebikeskkond biennalepavilions.com, kus saab senini tutvuda eri riikide näitustega ning järelevaadata kuraatorituure ja paneeldiskussioone,” lausus ta.

Aasta võrra edasi lükkunud 17. Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud 60 rahvuspaviljoni väljapanekuid külastas vaatamata pandeemiale ja reisipiirangutele enam kui 300 000 inimest, mis on enam kui 2018. aastal toimunud biennaali. Pea kolmandiku külastajatest moodustasid tudengid ja alla 26-aastased noored ning suur osa huvilistest olid pärit Itaaliast või lähiriikidest.

Näituse „Plats! Väärikas kahanemine“ partneriteks olid Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Vabariigi Rahandusministeerium,  Eesti Kultuurkapital, Balti Kultuurifond, Rakvere linnavalitsus, Eesti Arhitektide Liit, Rapla vallavalitsus, Võru linnavalitsus, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Põlva vallavalitsus, Saaremaa vallavalitsus, Tõrva vallavalitsus.