RAK

Ringse Arhitektruuri Kiirendi ehk RAK on 2-aastane, neljast semestrist koosnev arhitektuuribüroodele suunatud koolitusprogramm, mille eesmärk on vahendada kaasaegseid kestliku arhitektuuri- ja ehitusalaseid teadmisi. 

Projekti laiem eesmärk on tõsta arhitektide konkurentsivõimet ringse ja keskkonnasäästliku projekteerimise valdkonnas, suurendada konkurentsivõimet välisturgudel ning edendada jätkusuutliku ruumiloome diskussiooni ja teadmussiiret arhitektuurivaldkonna praktikute ja akadeemia vahel.

RAK täiendkoolitusprogramm on suunatud eelkõige praktiseerivatele arhitektidele. Lisaks hõlmab kiirendi ka olulisi teemablokke nii ruumiloome ja planeerimisega tegelevate avaliku sektori esindajatele, arendajatele ja ka seminare, mis on suunatud laiemale avalikkusele.

Esimene lend alustas 2024. kevadel ja õppegrupp on komplekteeritud, kuid osaleda saab valitud seminaridel, õppereisidel ja töötubades.  Huvi korral kirjutage andrea@arhitektuurikeskus.ee

Koostajad

Ringse Arhitektuuri Kiirendi programmi koostasid Hannes Praks, Andrea Tamm ja Mariann Drell.

Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rakenduskavade vahenditest. Toetuse suurus on €149 998,80.

RAK programm on ehitatud üles arhitektuurivaldkonnas aktuaalsetele keskkonnasäästlikele suunistele, mis kajastuvad Eesti ja EU arengukavades ja strateegiates nagu Eesti 2035, Ehituse teekaart 2040, Ehituse pikk vaade, Ringmajanduse valge raamat ja Rohepöörde tegevusplaan 2023-2035; aga ka Euroopa Uus  Bauhaus, Riigi jäätmekava 2022-2028, Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring, LifeIP  BuildEST, Nordic Harmonisation of Life Cycle Assessment ja FCRBE – Facilitating the circulation of reclaimed building elements in  Northwestern Europe.

Kahe aasta jooksul läbitakse 4 semestrit, mille raames toimub kokku 8 seminaripäeva, 4 töötuba/koolitust, 2 avalikku seminari, 4 õppereisi ning kokkuvõtlik häkaton.

– Õppereisid toimuvad Oslosse, Brüsselisse, Kopenhaagenisse ja Zürichisse, kus külastatakse ringsete ja kestllike ehitusmaterjalide ning uuenduslikke tehnoloogiaid rakendavaid projekteerimis- ja ehitusvaldkonna ettevõtteid ning nende objekte, aga ka avaliku sektori asutusi ja ülikoole.

– Töötubade käigus õpitakse hindama ja vähendama hoone süsinikjälajälge, lisaks toimuvad materjalipõhised koolitused, kus hands-on meetodil tutvustatakse regeneratiivseid ja uuenduslikke ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid.

– Seminarides tutvustatakse pilootprojekte nii kodu- kui välismaalt ning seadusandluse arengut ning kestliku ehituse ja projekteerimise uuemaid suundumusi. Koolitajaks on oma valdkonna spetsialistid nii Eestist kui välismaalt.

– Avalikel seminaridel käsitletavate teemade kaudu saame teavitada ka teisi huvitatud osapooli valdkonna väljakutsetest.

Registreerumiseks ja küsimuste korral kirjuta Andrea Tammele: andrea@arhitektuurikeskus.ee

Ehitusektor toodab 40% kogu maailma jäätmetest. Projekteerimisetapis määratatakse ära 80% ehitise keskkonnamõjust.

– Kuidas saab loodav hoonefond kaasa aidata kliimaneutraaluse  saavutamisele?
– Milline on arhitekti roll kuumenevas ruumikontekstis?
– Kuidas pidurdada nii materiaalsete kui kontseptuaalsete ressurside  raiskamist ilma, et meist jääks maha hunnikutes mateeriat või  läbimõtlemata otsuseid?
– Kuidas läheneda kestliku arengu väljakutsetele  lähtudes erialasest liht-tunnetusest (common sense)?
– Kuidas tagada kohaliku arhitektuuri-kultuuri kestlikkus?
– Millistest materjalidest luua  kestlik hoone ja keskkond?

Keskkonnasäästlik ja -teadlik arhitektuur pole pelgalt trend või kaduv nähtus vaid väärtustepõhine ruumiloome. Ka kätkeb see endas täiesti uue arhitektuurikeele ja murrete väljakujunemist, mis põhineb Eesti enda  keskkonna võimalustel ja väljunditel. Esimeses semestris uurime kliimast tingitud muutuste mõju meie  ehitatud keskkonnale, materjalidele, ruumi-, aga ka seadusloomele. Kui seni on Euroopa säästva energia poliitika projekteerimise ja ehituse  keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil keskendutud peamiselt  hoonete energiatõhususe ar vandmetele, siis mida energiasäästlikumaks  muutuvad ehitised, seda suurema osakaalu saab keskkonnamõju, mis on  ehitistesse talletunud ehitusmaterjalide tootmise, töötlemise, transpordi  ehitamise ja lammutamise tulemusena. Uute rahvusvaheliste kokkulepete  valguses hakatakse ka Eestis hooneid käsitlema elukaarepõhiselt,  keskendudes kõikidele olulise keskkonnamõjuga ehitusele eelnevatele ja järgnevatele etappidele.

2024 I semestri avaseminar
17.04.2024
13.00-17.30 Kultuurikatla traforuum

– Hannes Praks, Andrea Tamm, Mariann Drell Eesti Arhitektuurikeskus
Sissejuhatus ringse arhitektuuri kiirendisse
– Eik Hermann, PhD  lektor / EKA “Arhitektide muutuv roll kuumeneval planeedil?”
Eik Hermann on filosoof, EKA lektor, arhitektuurimõtte edendaja, Ehituskunsti  kaaspeatoimetaja. “Arhitektuur ja soojusmõõde” ; ” Kliima: Külmavõitu”, näituse  “Liginull” kaasautor
– Simo Ilomets, PhD  lektor / Taltech „Ootused ja nõuded tuleviku hoonetele ja ehitusmaterjalidele kliimamuutuste  kontekstis“ Simo Ilomets on liginullenergiahoonete uurimisrühma liige Taltechi ehituse ja  arhitektuuri instituutis, ehitusinsener, lektor. Uudsed meetodid ehitusmaterjalide  ringlusesse suunamiseks
– Yoko Alender  arhitekt, kirjastaja, riigikogu liige “Kliimakriis ja ruumiloome”
arhitekt, XIV riigikogu liige, koolitaja raamatu “Nomaadide sajand – Kuidas kliimamurrang üle elada” kirjastaja
– Indrek Allmann arhitekt, asutaja / PLUSS arhitektid “Jätkuv ruumiloome Hundipea näitel “Hundipea arenduse kui jätkusuutliku linnaruumi visioon, innovatiivsed arhitektuursed lähenemised ja lahendused

II seminar: Kestliku ehituse strateegiad ja arengukavad
30.04.2024
13.00-18.00 Kultuurikatla traforuum

– Jüri Rass ehituse asekantsler / Kliimaministeerium “Siseriiklikud strateegiad ja kavad ja valdkondlikud arengukavad”
Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse asekantsler Jüri Rass tutvustab Eesti rohepöörde arengukavasid, kestliku ehituse strateegiaid ning hoonete energiatõhususe direktiive
– Marija Katrīna Dambe arhitekt / Nomad Architects (Läti)
“From a building to waste” Läti keskkonnasäästliku ehituse arengud, ringse ehituse giidi koostamine,  arhitektuuribüroo Nomad Architects projektid https://nomadarchitects.lv
– Gabrielė Ubarevičiūtė  arhitekt / After Party (Leedu) “After Party” – aiming to impact long term sustainability of built environment. Leedu keskkonnasäästliku ehituse arengud, arhitektuuribüroo After Party projektid. https://after-party.eu
– Helena Rummo ja Elina Liiva arhitektid, nooremteadurid / EKA
Helena Rummo ja Eliva Liiva tegelevad oma doktoritöödes ning ühises  praktikas ressursitõhususega. Töö raames keskendume erinevatele  skaaladele, alates materjaliringlusest lõpetades naabruskonnapõhiste  renoveerimisstrateegiate läbi töötamisega.Nad leiavad, et arhitektidena  võiksime renoveerimises näha suuremat potentsiaali ning panustada rohkem  olemasoleva keskkonna väärindamisesse. https://ajakirimaja.ee/uus-ringreaalsus/

Töötuba ja III seminar
HOONE SÜSINIKJALAJÄLJE HINDAMINE JA VÄHENDAMINE
16–17.05.2024
13.30-18.00 Kultuurikatla traforuum

Kadri-Ann Kertsmik arhitekt, lektor/ Taltech RKAS

Kadri-Ann Kertsmik on arhitekt, RKASi hoonete süsinikjalajälje hindamise ekspert, Taltech  süsinikjalajälje arvutamise töörühma liige.  Alates 2025 detsembrist tuleb koos Eestis ehitusloa taotlusega esitada ka hoone süsinikujalajälje väärtus uutele hoonetele pindalaga enam kui 1000 m2. Kavandatakse jätkusamme, mis muudab arvutuse kohustuslikuks ka renoveeritavatele hoonetele. Nõuded tulenevad Euroopa Liidu EPBD direktiivist, lisaks on üha enamatesse arhitektuurivõistluste nõuetesse Eestis ja Skandinaavias lisatud hoone süsiniku jalajälje arvutuse nõue ja hilisem kompetentsi kaasamise võimekus. Kursus tutvustab arhitektidele hoone süsiniku jalajälje hindamise meetodeid, vahendeid ja andmeallikaid.  Eestis välja arendatud arvutusmetoodikat, riiklikku materjalide andmebaasi, juhtumiuuringuid eri tüüpi hoonete näitel. https://www.rohemu.ee

Hoone projekteeritud elueaks on vaikimisi määratud 50 aastat.  Teisalt on hooned ehitatud justkui igaveseks, kuna nende  materjalikihid on tihti seotud komposiitseteks tervikuteks ning nende  eraldamine pole hoone kasutusea lõppedes tihti võimalik.  Seesugune vaade materjalile kui jäätmele, alandadab ehitusmaterjali väärtust (downcycling). Arhitektuuri võimekuses on aga vaadelda  materjali kui liikuvat, jääkväärtusega ressurssi, mille väärtust saab demonteerimisel taaskasutades või korduskasutades tõsta (upcycling).
Keskaja arhitekt ja ehitaja olid tihti ühes isikus ning arhitektuur sündis suuremas mahus objektil, kohalikust mateeriast, ja intuitiivsel tasandil. Renessansiaegsed arhitektuursed joonised arenesid juba materjalide abstrahheeringuks ning arhitekti kontakt mateeriast hakkas kaugenema.

Tänapäeval oleme jõudnud lõputute virtuaalsete materjalikogudega mudelprojekteerimisse. Et lahendada globaalseid keskkonnaprobleeme, tuleks ruumiloomes keskenduda taas lokaalsele kontekstile ja materjalipangale. Arhitektuur peaks liikuma tagasi materjalikeskse identiteedi suunas ning keskenduma materjalile, mis on juba toodetud või üle jäänud.

Termin „Linnamaardla“ (urban stock) pärineb algselt Jaapani tööstusharu Hiinast sõltumatuks muutumisest ning mille all inimtekkeliste materjalide varude taaskasutamine on jõudsalt liikumas arhitektuuripraktikasse.

RAK2 avaseminar
25.09 15.00-17.30

Semestri avaseminar oli vabavormiline taaskohtumine, mis kulges läbi Tallinna tuntuima hüljatud tehismaastiku ning lõppes aruteluga Logi saunas.

Avalik seminar “Present(ing) Resources” (TAB2024 satelliit)
09.10 12.30-19.00
Erinevate Tubade Klubis
Seminari programm ja ajakava: RAKxTAB Present(ing) Resources
Avalikul seminaril saab iga RAK programmis osaleva büroo kohta tasuta osaleda 1 liige.

OSLO
30.05.–01.06.2024
RAKu esimese semestri võttis kokku õppereis Oslosse, kus tutvuti Norra kestliku ruumiloome edusammude ja õppetundidega. Külastati arhitektide liidu algatatud ning Norra kuue kohaliku omavalitsuste koostöös käivitatud FutureBuilt organisatsiooni, mille eestvedamisel on algatatud ja teostatud hulgaliselt jätkusuutliku arhitektuuri ja ruumiloome pilootprojekte. Tutvuti mitmete eeskujulike näidetega kestliku arhitektuuri valdkonnas.  Näiteks külastati MAD Architects KA13 kontorihoonet, mis on üks esimesi suuremahulisi näiteid ringsete ehitusmaterjalide kasutamisest (ligi 80% kogu hoones kasutatud elementidest ja materjalidest on taaskasutatud); HasleTre büroohoonet, mille arhitektuuristuudio Oslotore on projekteerinud hõlpsa demonteeritavuse põhimõtteid arvestades; Snohetta Vertikal Nydalen kõrghoonet,  milles rakendatakse vaid naturaalset ventilatsiooni; Oslo linna ehitusmaterjalide ringlusesse suunamise keskust Ombygg ning ühte esimest FutureBuilt pilooti, GASA arhitektuuribüroo projekteeritud Ruseløkka kooli, mille renoveerimisel oli eesmärgiks oli korduskasutada tellisfassaadi materjale võimalikult suures mahus. Kõiki objektikülastusi ja arutelusid viisid läbi pilootprojektide arhitektid. Reisi võttis kokku Oslo School of Architecture & Design  (AHO) kevadnäituse külastus. 

Loe reisiintervjuud Ehituslehes siin.

Tulemas:
Õppereis Brüssel
22.01–25.01.2025
objektikülastused, workshop, seminarid
broneeri koht: andrea@arhitektuurikeskus.ee

Ringse Arhitektuuri Kiirendi täiemahulise koolitusprogrammiga on liitunud 17 arhitektuuribürood ja grupp on komplekteeritud, kuid huvilistel on võimalik osaleda programmi erinevatel seminaridel, töötubades ja õppereisidel ka eraldi.  Huvi korral kirjuta: andrea@arhitektuurikeskus.ee

Tulemas

Järgnevad seminarid*:
– Seminar “Ressursside kaardistamine”, Kultuurikatla trahvoruum / online 12.11
– Seminar R&D, täiendõpe, doktorõpe, Kultuurikatla trahvoruum 20.11
– Objektikülastus ja seminar: Krulli kvartali arendus, Krulli kvartalis 27.11
– Workshop, juhendaja Tine Hegli (AHO, Snohetta), Kultuurikatla trahvoruum 11.12 (või 12.12 enne seminari)
– Objektikülastus: Green Marine 12.12
– Seminar “Demonteerimine”, Kultuurikatla trahvoruum

*Seminarid on plaanitud 13.00-17.00, osad seminaripäevad võivad olla lühemad. Workshopi orienteeriv kestus 10.00-17.00.

22.01–25.01.2025
– Õppereis Brüssel – objektikülastused, workshop, seminarid

Kohvihommikud

Lisaks soovime pakkuda sel semestril kohvihommikute formaati, mille sisustamiseks ootame RAK programmis osalejatelt teemasid. Võite lauda tuua RAK teemadega haakuvaid probleeme objektidelt või igapäevatööst, meie omalt poolt proovime laua taha tuua vastava teema spetsialiste. Kohvihommikud toimuvad vastavalt osalejate sisendile kuu viimasel reedel.