Tallinna Maja

Tallinnas on enam kui 500 niinimetatud Tallinna maja tüüpi elamut, mis on suuremalt jaolt ehitatud 1930. aastate teisel poolel. Tegemist on hoonetüübiga, millele on iseloomulik sümmeetriline fassaad kahel pool kivist trepikoda, kõrge soklikorrus, kaks täiskorrust ja katusekorrus. Tihti olid kõrgemad korrused koos suuremate korteritega mõeldud haritlastele ning esimese korruse pisemad eluruumid üüriti välja töölistele, olles seega võrdväärsed tolleaegsetele Euroopa suurlinnade üürikortermajadele. Hoonetüübi vorm kujunes välja ühtaegu tänu nii ehituse ajal valitsenud majandusliku olukorra, ehituspuidu madala hinna ja ka uue kivist trepikoda nõudva tuleohutuseeskirja tulemus. Nende väljanägemine sisaldab endas 1930. aastate keskklassi esteetilisi tõekspidamisi: ehitusmeistrite ja inseneride projekteerituna näeb neis mitmeid historitsistlike ja juugendile omaseid detaile. Korterid on enamasti 2- ja 3-toalised, väikeste tubadega ja algeliste mugavustega. Samas oma suurte aedade ja tihti uhkete fassaadidega oli see majatüüp samm edasi võrreldes varasemate slummidega ning need annavad puitasumite tänavatele siiani tugeva 1930. aastatele omase väljanägemise.

Tallinna maja nimi pärineb asjaolust, et enamik majatüüpi esindavaid hooneid koondusid Eesti pealinna ning muutusid mitme selle asumi tooniandvaks arhitektuuriks. Siiski näeb taolisi maju ka muudes Eesti linnades.