Rotermanni Elevaator

19. sajandist pärineva Rotermanni kvartali renoveerimine ja arendamine moodsaks linnakeskkonnaks on sünnitanud arvukalt silmapaistvat Eesti nüüdisarhitektuuri. Piirkond on üks parimaid näiteid ajaloolisele tööstuspiirkonnale uue hingamise andmisest ning kinnisvaraarenduse ja kvaliteetarhitektuuri kooseksisteerimise võimalikkusest.
Üks järjekordne lisandus kvartali renoveeritud ajalooliste hoonete reas on vana elevaatori kohandamine büroo- ja äripindadeks. 1904. aastal ehitatud 104 meetri pikkuse hoone fasaadil pole aknaid, seevastu näeb mööduja metallist klambreid, mis tagasid seinte püsimise hoiustatava vilja raskuse all. Endise elevaatorihoone ja sellega liituva, nüüd restoraniks ümber kujundatud kontrollkäigu hoone kõige silmanähtavad muutused on jälgitavad katusemaastikul. Kontrollkäigu hoone tõstetud katuse sees ja põhimahu katusel paiknev klaastorn aimab järele, endise seadmete torni mahtu. Tähelepanelik mööduja leiab elevaatori juures sarnasusi kvartalisse kavandatud laudsepatöökoja juurdeehitustega, mille projekteerisid samuti KOKO arhitektid. Elevaatorihoone tänavatasapinna ärid astuvad dialoogi hoone kõrval kulgeva, Andrei Tarkovski kultusfilmi „Stalker“ järgi nime saanud jalakäijatänavaga.