Lillepaviljon ja Kohvik Tuljak

Lillepaviljon ja kohvik Tuljak Pirita tee ääres on kaks tagasihoidlikku hoonet, millel on siiski keskne positsioon Eesti arhitektuuri kujunemisloos Nõukogude perioodil. Hoonete projekteerija Valve Pormeister oli üks tuntumaid Eesti naisarhitekte, kes alustas oma karjääri hoopis maastikuarhitektina. Soome orgaanilise modernismi mõjul kujunes Lillepaviljoni arhitektuuri keskseks ideeks katkestusteta ühenduse loomine siseruumi ja looduse vahel. Kohvik Tuljak, mis valmis mõni aasta hiljem, kõneleb juba muutunud esteetikast, kus ekspressiivne geomeetria vastandub looduskeskkonnale. Sisenedes hoonesse läbi dramaatilise nõlvakusse tehtud sisselõike, leiab külastaja end hubasest aiakohvikust. Lillepaviljon on tänapäeval kasutusel eelkõige ürituste korraldamiseks, vähem näeb siin omal ajal hoone põhifunktsiooniks olnud lille- ja muid näitusi. Tuljak taasavati 2015. aastal pärast pikaaegset jõudeseismist. Kuigi uues sisekujunduses on vähe originaaldetaile, siis on ka uuenenud kohvikus säilinud ajastuomast 1960. aastate hõngu.