Hiiu Lõvi Park

Hiiu Lõvi Pargi arenduse esialgne projekt nägi ette 8500 m2 elamispinda jagatud viies kortermajas paikneva 23 korteri ning 10 eramaja vahel. Olude sunnil on valminud vaid korterid. Nõmmel., Hiiu pargi maalilises läheduses asuva projekti lahendus lähtus piirkonna linnaplaneerimise eeskirjadest, mis sätestavad arendatava ruumi 33-le madala hoonetihedusega elamisüksusele (600 m2 krundipinda igale üksusele). Arenduse lähtekontseptsiooniks kujunes seega “elamud pargis”.

Kortermajad on tiheda kooslusena paigutatud krundi lääneküljele, pakkudes linlikku ja isegi kommuunlikku atmosfääri. Ülejäänud elamuarendus koosneb seevastu hajali paigutatud eramajadest.

Kortermajade tiheduse saavutamiseks viidi parkimine maa alla, millega vähendati arenduse visuaalset kogukust. Ühtlasi seob taoline lahendus kortermajad maapinna all ühtseks tervikuks ning hoonete vahele tekib seeläbi ühine avalik ruum. Kortermajade ja eramajade vahele jääb veesilma ning skulptuuridega kaunistatud roheline ühiskasutuses ala.

Arhitektide sooviks oli sulatada kortermajad loomulikuna keskkonda, kuid teha seda huvitaval kaasaegsel viisil. Seetõttu otsustati välisviimistluses vaskpleki kasuks, mis värvuvad aja jooksul roheliseks ning hooned omandavad nii järk-järgult oma looduslähedase ümbruse tooni.

Nõmme linnaplaneerimise eeskirjad piiravad hoone mahu kahele korrusele, millele võib soovi korral lisada katusealuse poolkorruse. Tavaliselt on seetõttu tulemuseks viilkatus, kuid Alver Arhitektid kasutasid seda piirangut vormiloome tööriistana ning sidusid seinad ja katuse üheks, millega lisati kolmas täiskõrguses korrus. 

Katust ja fassaade ühtseks pinnaks siduv vertikaalne triibuline lahendus on eelarveliste piirangute tulemus. Odavam on toota kitsast vaskplekki kui suuri paneele või lehti, mistõttu katavadki maju erineva pikkusega kitsad vasest ribad.