RAK IV seminarid

SEMINAR: Ökofuturism ja tehnokäsitöö

17. september 2025
📍Kultuurikatla Traforuum, Kursi 3

Eesti Arhitektuurikeskuses toimub rahvusvaheline seminar „Ökofuturism ja tehnokäsitöö“, mis toob kokku loovisikud Eestist, Gruusiast, Rootsist ja Taanist. Arutluse all on, kuidas suhestuvad arhitektuur, kunst ja disain ökoloogiliste ja tehnoloogiliste muutustega ning milliseid uusi tulevikunägemusi ja ruumilisi strateegiaid vajame keset kliimakriisi ja ressursside piiratust.
Esinejate seas on Taani arhitekt ja teadlane Erika Henriksson, kelle töös põimuvad ruumiloome, kunst ja hoolduseetika; Rootsi arhitekt Pavels Hedström, kelle praktika Inxects spekuleerib globaalsete väljakutsete üle ühendades arhitektuuri, teaduse, kehakultuuri ja kunsti; ning Garbage Kids – Tbilisis tegutsev loomekollektiiv, kes seab küsimärgi alla ületarbimisele rajatud süsteemid ja loob uusi väärtusi jääkmaterjalidest, ammutades inspiratsiooni nii Gruusia kui ka Eesti käsitöötraditsioonidest.

ESINEJAD:

Ulla Alla ja Nika Gabiskiria / GARBAGE KIDS (online)
Garbage Kids on Tbilisis baseeruv kollektiiv, mille praktika peamine tõuge on frustratsioon ühiskonna suhtes, mis kestmise asemel on suunatud kasvule ning soodustab ja kiidab piiratud ressurssidega maailmas takka ületarbimist. Vastuseks sellele kasutavad nad traditsioonilisi käsitöötehnikaid ja rahvatarkust, et luua esemeid leitud materjalidest, näiteks murdunud okstest, vanametallist ja mahajäetud karjääridest pärit kividest.

Pavels Hedström / INXECTS (online)
Pavels Hedström on Rootsi arhitekt, kes tegutseb Kopenhaagenis, Taanis. Arhitektuuri ja ekstreemsete keskkondade alase haridustaustaga uurib Pavels, kuidas disain võiks luua seoseid inimeste ja mitte-inimese elu vahel, et edendada planeetaarset harmooniat. Pavelsi disainipraktika keskmes on tänaste ja tulevaste globaalsete väljakutsete üle spekuleerimine regeneratiivsete disainikontseptsioonide kaudu.

SEMINAR: Adaptiivne taaskasutus ruumiloomes

06. oktoober 2025
📍Kultuurikatla Traforuum, Kursi 3

Adaptiivne taaskasutus ehk olemasolevate hoonete uuskasutus on arhitektuuri ja linnaplaneerimise üks olulisemaid tulevikupraktikaid. See ühendab ressursisäästu, pärandi hoidmise ja kaasaegse funktsionaalsuse, tõstes esile küsimuse: kuidas töötada juba olemasoleva ruumiga nii, et tekiksid uued väärtused ja uued kasutusviisid? Seminar keskendub arhitektuuri rollile selles protsessis – milliseid metoodikaid ja töövõtteid rakendada, kuidas ühendada ajalugu ja innovatsiooni ning millist lisandväärtust loob uuskasutus kogukondadele ja linnade arengule.

ESINEJAD:

ASTRIA EXCELL/ AIE Architects (Soome)
AIE Architects on spetsialiseerunud hoonete taastamisele ja uuskasutusele, keskendudes kultuuripärandi säilitamisele ja jätkusuutlikele lahendustele. Nende tööviis ühendab ajaloolise uurimistöö ja tulevikku vaatavad meetodid, et luua terviklikke ja kestlikke projekte. Lisaks restaureerimis- ja taaskasutusprojektidele tegutsevad nad ka kultuuripärandi keskkondades, kunstipaigaldiste loomisel ning interjööri- ja mööblikujunduses.

VAIVA ŠIMOLIŪNAITĖ-ČEČKAUSKIENĖ / DO Architects (Leedu)
DO Architects uurib uusi elamuarenduse ja linnaruumi loomise võimalusi, kus olulisel kohal on kogukondade roll ja osalusprotsessid. Nad näevad linna mitte valmis objektina, vaid pidevalt areneva koosloomena, kus iga elanik saab olla looja. Nende inimkeskne lähenemine seob arhitektuuri ja sotsiaalsed praktikad pakkudes paindlikke ja kestlikke ruumilahendusi, mis tugevdavad kogukondi ja toovad uue hingamise linnakeskkonda.

SEMINAR: Radikaalne optimism arhitektuuris

21. oktoober 2025
📍Pauluse kirik, Tartu

Radikaalne optimism arhitektuuris ja ruumiloomes ei ole ainult mõtteviis – see on üleskutse tegutsemiseks. Silmitsi kliimamuutuste, sotsiaalse killustumise, sundümberasustamise ja ressursside nappusega väidab see lähenemine, et disainil on jõud kujutleda ja aktiivselt
kujundada paremat tulevikku. See on radikaalne, sest seab kahtluse alla lammutamise, riskikartlikkuse ja lühinägeliku mõtlemise ülemvõimu. See on optimistlik, sest asetab arhitektuuri ja linnaplaneerimise vastupidavuse, kaasatuse ja süsteemse muutuse katalüsaatoriteks.

Seminar toob kokku juhtivad praktikud üle Euroopa, kelle tööd kehastavad seda filosoofiat. Igaüks neist näitab omal moel, kuidas arhitektuurne praktika suudab muuta narratiive, aktiveerida kogukondi ja kujundada olemasolevad struktuurid ümber uuenemise mootoriteks.

ESINEJAD:

OLGA TREBUHINA / NOM in HouseEurope!
HouseEurope! kampaania seisab uuskasutuse õiguse eest ehitussektoris, vaidlustades süsteemse eelistuse, mis soosib uue ehitamist vana renoveerimise asemel. Vaadates riski potentsiaalina, näitab nende töö, kuidas regulatsioonid, disain ja kultuuriline kujutlusvõime võivad käivitada ulatusliku muutuse.

ANNA DOBROVA / METALAB
METALAB näitab CO-HATY projekti kaudu radikaalset optimismi praktikas: nad renoveerivad ja kujundavad ümber hooneid, et pakkuda väärikat elamispinda inimestele, kes on sõja tõttu kaotanud oma kodu. Nende töö toob esile, kuidas arhitektuur võib kriisiolukordades toetada solidaarsust, vastupidavust ja hoolivust.

CARLA FERRANDO COSTANSA & PABLO GARRIDO ARNAIZ / Parabase
Parabase uurib taaskasutuse loomingulist ja pragmaatilist potentsiaali väga erinevates tüpoloogiates – elamudest ja koolidest kuni kultuuriprojektideni. Nende auhinnatud tööd näitavad, kuidas kohandamisstrateegiad ja vormilised eksperimendid võivad põimuda ökoloogilise vastutuse ja sotsiaalse väärtusega.

Pärast esitlusi toimus vestluspaneel esinejatega, mida juhib arhitekt Roland Reemaa.

Kokkuvõtvad mõtted seminarilt:

RAK neljanda semestri seminari „Radikaalne optimism arhitektuuris ja ruumiloomes”. Seminaril esinesid Olga Trebuhina (HouseEurope!), Anna Dobrova (Metalab) ning Carla Costanza ja Pablo Arnaiz (Parabase). Sündmus toimus 21. oktoobril Tartu Pauluse kiriku krüptisaali.

Olga Trebuhina tutvustas HouseEurope! tööst ja seisis ehitussektoris uuskasutuse õiguste eest üleeuroopalises platvormis, mis koondab peamiselt arhitekte, kuid ka avalikku sektorit ja elanikke, tuues esile, et elamumajandus on kriitilises olukorras üle Euroopa. Näites püüab HouseEurope! päästa hooneid lammutusest ja suunata need renoveerimisele ning näeb, et seda on võimalik saavutada regulatsioonide muudatuste ja maksusoodustuste kaudu.

Anna Dobrova tutvustas Metalabi tööd ja CO-HATY projekti ning tutvustas, kuidas arhitektuur saab kriisiolukorras sekkuda ja pakkuda leevendusi ning uusi lahendusi kiiretes olukordades. Ukrainast on lahkunud 6,9 miljonit inimest, riigisiseselt on ümber asustatud 4,5 miljonit inimest, olemas on alla tuhande sotsiaalmaja ning hävinud on üle kahe miljoni kodu. Ühe CO-HATY projekti raames renoveeriti näiteks ligi 20 aastat tühjana seisnud ülikooli ühiselamuhoone, mis loodi ajutiseks koduks sajale inimesele.

Parabase arhitektid Carla Costanza ja Pablo Arnaiz tutvustasid erinevaid taaskasutuse projekte, alates paviljonidest kuni kortermajadeni. Nende tööd esitlevad Šveitsi kõrget ehituskvaliteeti, mis tagab, et lammutusse minevatest hoonetest saadud komponendid on strukturaalselt tugevad, mille üle Eesti kontekstis on rohkem probleeme. Eriliselt tõid nad esile, et sellised projektid on nende büroole võimalikud vaid ka seetõttu, et nad toetuvad ETH ülikooli õppejõu palgale, mis on nende peamine sissetulek. Nende tööst tuli selgelt esile arhitekti rolli ja vastutuse kasv taaskasutuse projektides võrreldes tavapärase praktikaga.

Paneelvestluses jäi oluliselt kõlama, et arhitekti kaaslased on teised arhitektid, kaasosalised, kliendid, insenerid, kasutajad, planeerijad, ülikoolid, teadustööd ja raamatud, kellega ja millega tuleb liitlasi luua.

Tekst:

Rasmus Roosileht (seminaril osalenud EKA arhitektuuri tudeng)

Roland Reemaa (paneelivestluse läbiviija)

SEMINAR: Õiglane ja kaasav ruumiloome

12. november 2025
📍Kultuurikatla Traforuum, Kursi 3

Seminar keskendub arhitektuuri ja ruumiloome sotsiaalsele mõõtmele – sellele, kuidas ruum saab toetada õiglust, ligipääsetavust ja mitmehäälsust. Arhitektuur ei ole neutraalne; see peegeldab ja kujundab võimusuhteid, väärtushinnanguid ja hoolimise vorme. Arutleme, kuidas disainiprotsessidesse tuua erinevaid hääli ning kuidas kaasav ja teadlik ruumiloome aitab vähendada eraldatust ja tugevdada kogukondi. Seminar otsib vastuseid küsimustele: kellele kuulub ruum ja kuidas arhitekt saab luua keskkondi, mis toetavad kõigi inimeste heaolu, väärikust ja autonoomiat.

ESINEJAD:

Kristi Grišakov / „Mugavustsoonist välja: õiglane linn ja kaasav planeerimine“
Kristi Grišakov on strateegilise ruumilise planeerimise ekspert. Praegu juhib ta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Detailplaneeringute teenistust. Kristi uurimisvaldkond tegeleb strateegiline ruumilise planeerimise ja tulevikust mõtelemise meetodite omavahelise seostamisega. Ta on olnud viimase kahe Eesti Inimarengu Aruannete tuleviku peatüki toimetaja. Kristil on doktorikraad ruumilises planeerimises ja urbanistikas.

Ingrid Ruudi / Feministlik ruumiloome – miks ja milleks?
Ingrid Ruudi, PhD on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja -kuraator, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur. Tema uurimisvaldkondadeks on 20. ja 21. sajandi ehitatud keskkond ja avalik ruum, selle sotsiaalsed ja poliitilised tähendused ning feministlik ruumianalüüs.

Aurelia Minev / “Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele”
Aurelia Minev on värskelt lõpetanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna magistrantuuri. Oma magistritöös „Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele“ (Eesti Kunstiakadeemia) uuris ta nägemisvaegusega inimeste igapäevast liikumist linnakeskkonnas. Minevi töö rõhutab, et tõeliselt ligipääsetav ruum sünnib koostöös – kaasates kasutajate kogemused ja narratiivid juba projekteerimise algfaasis.

SEMINAR: Uued omandivormid ja väärtused

03. detsember 2025
📍Online

Tulev seminar uurib, kuidas alternatiivsed majandusmudelid, kogukonnal põhinevad arendusviisid ja mitte-ekstraktiivsed rahastusvormid saavad vabastada arhitektuuri turu kitsendustest ning avada ruumiloomes uue tähenduskihi. Fookuses on ringne ja kasvuväline mõtteviis: mitte selleks, et teha vähem, vaid selleks, et teha targemini, õiglasemalt ja pikaajalisemalt. Seminar kutsub osalejaid mõtlema arhitektist kui ühiskondlikust visionäärist – mitte ainult projekteerijast, vaid muutuste loojast.

ESINEJAD:

Valerii Krinberg (EE)
Värskelt EKA lõpetanud Valerii uuris oma lõputöös, kuidas arhitektuuri saab kujundada väljaspool kasumipõhiseid ja hierarhilisi võimustruktuure, kasutades kogukonnakeskseid ja kasvuväliseid põhimõtteid. Tema töö keskendub Harku metsale kui ühisvarale (commons), mida juhib ja hooldab kogukond ise, kasutades Public–Common Partnership’i mudelit. Ettekandes tutvustatakse kuut ruumilist sekkumist, mis toetavad iseorganiseerumist, demokraatlikku otsustamist ja loodust säästvat iseehitust.

KOHVIHOMMIK: „Kogukond ja kestlikkus: Kopli 93 hoov & Silikaat. Ontoloogia I“

📍Kultuurikatla Traforuum, Kursi 3

Tulevasel kohvihommikul on meie külaliseks Iiris Tähti Toom, kes tutvustab nii Kopli rahvamaja kogukonnahoovi projekti kui ka sellest välja kasvanud uurimusnäitust Silikaat. Ontoloogia I. Räägime materjalide füüsilisest ja kultuurilisest (ala)väärindamisest, olemasoleva soovimatu pärandi ning selle ümbermõtestamise võimalustest, samuti disaini rollist nende protsesside käivitaja ja suunajana.

ESINEJAD:

Iiris Tähti Toom (EE)
Iiris Tähti Toom on arhitekt, uurija ja Spatialist Studio/Studies kaasasutaja. Iiris on omandanud magistrikraadi linnaplaneerimise erialal Cambridge’i ülikoolis, kus ta uuris alternatiivseid viise avalike ruumide taasarendamiseks. Studio pälvis sel aastal New European Bauhausi auhinna Kopli 93 Rahvamaja projekti eest, mis piloteeris poolhüljatud krundil ringse arhitektuuri ning kaasava disaini võimalusi. Spatialist Studiesi kaastoimetamisel on ilmunud esseekogumik Söödav Linn 2 ning algatatud eesti silikaatarhitektuuri elav arhiiv.

Kokkuvõtvad mõtted seminarilt:

RAK koolituse kohvihommiku külaliseks oli arhitekt, uurija ja Spatialist Studio/Studies kaasasutaja Iiris Tähti Toom, kes tutvustas Kopli rahvamaja kogukonnahoovi projekti ning sellest välja kasvanud uurimusnäitust „Silikaat. Ontoloogia I“. Vestlus keskendus kogukondlikule ruumiloomele, materjalide taaskasutusele ja (ala)väärindamisele ning arhitekti rollile kestlikkuse ja koostöö protsessides.

Kohvihommik algas Kopli poolsaare arendusloogikate ja ruumiliste kontrastide käsitlemisega. Arutleti, milliseid segregatsiooni mustreid uued arendused loovad ning millises rollis on Kopli rahvamaja kui ajalooline, kuid pikka aega hüljatud hoone. Tutvustati hoone ajalugu ning selle muutumist ajas – ligi 20 aastat kasutuseta seisnud maja ümber oli samal ajal kujunenud aktiivne kogukonnaaed ja sellega seotud kohalik initsiatiiv. See tõstatas küsimuse, kuidas kogukondi tegelikult määratleda ja millal jääb kaasamine sisuliseks, mitte pelgalt deklaratiivseks.

Kopli rahvamaja kogukonnahoovi projekti eesmärk on luua paindlik väliruum, mis võimaldab sündmusi ja tegevusi ajal, mil hoone ise ei ole veel kasutatav. Hoovi käsitletakse ajutise „siseruumina“, kus testida ruumilisi ja sotsiaalseid võimalusi. Projekti keskmes on olnud algusest peale kaasamine: kogukonnaga on tehtud maketiharjutusi, ühiselt kommenteeritud eskiise ning kaardistatud ruumilisi kogemusi fotode ja märgistusmeetodite abil, et mõista Kopli „psühhogeograafiat“ – millised paigad tekitavad turvatunnet, millised tõrget või kuuluvust.

Ehituse ja ruumi kujundamise protsess toimus talgute vormis, rõhutades vajadust sekkuda hüljatud keskkonda aktiivselt, mitte jääda ootama ideaalseid tingimusi. Oluline roll oli ka kommunikatsioonil: koostöös TalTechiga loodi projektile visuaalne identiteet ning info levis sotsiaalmeedia kaudu, tuues hoovi juurde nii teadlikke osalejaid kui ka juhuslikke huvilisi ümbruskonnast. Haljastuse puhul pöörati tähelepanu nn hüljatud maastike taimedele, mis said teadliku hoolduse kaudu uue rolli ja tähenduse.

Kohvihommikul käsitleti põhjalikult ka taaskasutuse praktilist poolt. Projektis püüti maksimaalselt kasutada olemasolevaid ja leitud ehitusmaterjale, et näidata, et taaskasutus ei ole üksnes ideoloogiline loosung, vaid toimiv tööviis. Arutleti arhitekti rolli üle võrgustike loomisel, normide ja lubade jäikuse ning vastutuse küsimuste üle olukorras, kus projekteerimine ja ehitamine toimuvad paralleelselt.

Kogukonnahoovi projektist kasvas välja uurimusnäitus „Silikaat. Ontoloogia I“, mis keskendub silikaattellisele kui laialt levinud, kuid alaväärtustatud ehitusmaterjalile. Näitus uurib silikaadi füüsilist ja kultuurilist mainet, selle ajaloolist kasutust ning võimalusi taaskasutuseks. Võrreldes looduskiviga, mida peetakse väärtuslikuks ja ihaldusväärseks, asetub silikaat sageli tõrjutud materjalide kategooriasse – ometi on seda ehitatud keskkonnas tohutul hulgal. Arutleti, kuidas muuta silikaat taaskasutuses mõtestatuks ja atraktiivseks ning millised tehnilised ja kultuurilised barjäärid seda praegu takistavad.

Kohvihommik pakkus mitmekihilise vaate kogukondlikule ruumiloomele, näidates, kuidas arhitektuur, uurimus ja praktiline tegutsemine saavad koos luua kestlikke ja kohanemisvõimelisi ruumilisi protsesse.