Lennusadam

Vesilennukite angaar Lennusadamas on üks Baltikumi olulisemaid ehitusmälestisi. Aastatel 1916–1917 ehitatud angaari projekteeris Taani ehitus- ja inseneribüroo Christiani & Nielsen. Hoone on silmapaistev nii oma insenertehnilise erakordsuse kui ka ainulaadse konstruktsiooni poolest.

Põhiosas koosneb angaar kolmest betoonkuplist (kooriku paksusega 8–12 cm), mis toetuvad nurkades betoonpostidele. Tegemist on teadaolevalt vanima niivõrd suure raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga – kolme kupli aluse pinna mõõdud on 36,4 × 116 meetrit.

Kuna angaar seisis aastakümneid ilma remondi ja kasutuseta, oli see renoveerimistööde eel kokkukukkumise äärel. Korrastustööde aluseks oli KOKO arhitektide võidutöö 2009. aastal toimunud arhitektuurivõistluselt. Renoveeritud angaaris avati 2012. aastal Eesti Meremuuseumi uus ekspositsioon. Vana raudbetooni renoveerimine oli ülimalt keerukas ettevõtmine, mistõttu tehti sobivate töövõtete ja materjalide leidmiseks tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Niisama oluline kui vana hoonekehandi renoveerimine, oli KOKO arhitektide lahenduses ka muuseumi vajadustega arvestamine.

Arhitektide eesmärk säilitada angaari ruumimõju määras kõik muuseumi ekspositsiooni loomisega kaasnevad arhitektuursed lisandused – need täiendused kujundati vanadest konstruktsioonidest lähtuvalt. Suuremaks muudatuseks oli hoone avamine päevavalgusele kahelt küljelt – ajalooliselt kinnised fassaadid asendati klaasiga, mida katavad omakorda suuremõõtmelised tõstandväravad. Suurimad lisandus siseruumis on kahurilava, sissepääsuala ning läbi ekspositsiooniruumis looklev käigusild.

KOKO arhitektide koostatud ekspositsiooni kujundus on kontseptuaalselt tugev, ruumiliselt nõudlik, kuid samas paindlik. Angaari siseruum on jagatud horisontaalselt kolmeks maailmaks – veealune, veepinna ja õhu maailm. Need kolm tasandit võimaldavad eksponeerida meremuuseumi kollektsiooni esemetele omases keskkonnas – meremiinid, laevavrakk ja allveelaev osana veealusest maailmast; jahid, paadid jmt osana veepinna maailmast ning lennuk õhusfääris betoonkooriku all rippumas.

Mitmekesised lood, mitmekihiline informatsioon ning mõjus ruum on angaari ekspositiooni iseloomustavad tunnused. Selle fookuses on külastajad, nende käitumine ja ruumis liikumine. Suurt rõhku on pandud emotsioonidele ja vahetule kogemusle. Nii angaari kui ka Eesti merenduse ja meresõjanduse ajaloo kohta saab infot arvukailt multimeediaekraanidelt.

Angaari arhitektuur koos rohke ekspositsiooniga pajatab lugu omast ajast. Seejuures ei ülista ei väljapanek ega arhitektuur sõda, Eesti ajalugu ega kohalikku identiteeti – külastajal on nii ruumiline kui ka sisuline vabadus oma tõlgendusteks.