Ringse Arhitektuuri Kiirendi
Ringse Arhitektruuri Kiirendi ehk RAK on 2-aastane, neljast semestrist koosnev arhitektuuribüroodele suunatud koolitusprogramm, mille eesmärk on vahendada kaasaegseid kestliku arhitektuuri- ja ehitusalaseid teadmisi. Projekti laiem eesmärk on tõsta arhitektide konkurentsivõimet ringse ja keskkonnasäästliku projekteerimise valdkonnas, suurendada konkurentsivõimet välisturgudel ning edendada jätkusuutliku ruumiloome diskussiooni ja teadmussiiret arhitektuurivaldkonna praktikute ja akadeemia vahel. RAK täiendkoolitusprogramm on suunatud eelkõige praktiseerivatele arhitektidele. Lisaks hõlmab kiirendi ka olulisi teemablokke nii ruumiloome ja planeerimisega tegelevate avaliku sektori esindajatele, arendajatele ja ka seminare, mis on suunatud laiemale avalikkusele. RAK programm koosneb seminaridest, õppereisidest (Oslo, Brüssel, Zürich ja Kopenhagen) ning töötubadest. RAK programmi koostaja ja läbiviija on Eesti Arhitektuurikeskus. Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Ringse Arhitektuuri Kiirendi täiemahulise koolitusprogrammiga on liitunud 17 Eesti arhitektuuribürood. Esimene lend alustas 2024. kevadel ja õppegrupp on komplekteeritud, kuid osaleda saab valitud seminaridel, õppereisidel ja töötubades.
Eesootavad sündmused
Käimasolev RAK II semester (sept 2024 – jaanuar 2025) keskendub materjalide ringlussevõtu võimalustele ja takistustele ehitussektoris. Semestri jooksul toimuvad seminarid ja õppereis Brüsselisse, kus tutvustavad Eesti ja piiritagused arhitektuuribürood parimaid praktikaid teisese toorme kasutusest ning ka kohvihommikud, mille raames soovime tuua arhitektidega kohtuma valdkonna spetsialiste ja seadusloome eksperte.
11.12 – Objektikülastus: Green Marine
12.12 – Seminar “Demonteerimine”, Kultuurikatla trahvoruum
22.-25.01.2025 – Õppereis Brüssel – objektikülastused, workshop, seminarid
Kliimamuutused arhitektuuris
RAK 1. semester, kevad 2024
Ehitussektor toodab 40% kogu maailma jäätmetest, seejuures projekteerimisetapis määratatakse ära 80% ehitise keskkonnamõjust. Kuidas saab loodav hoonefond kaasa aidata kliimaneutraaluse saavutamisele? Milline on arhitekti roll kuumenevas ruumikontekstis?
Keskkonnasäästlik ja -teadlik arhitektuur pole pelgalt trend või kaduv nähtus vaid väärtustepõhine ruumiloome. Ka kätkeb see endas täiesti uue arhitektuurikeele ja murrete väljakujunemist, mis põhineb Eesti enda keskkonna võimalustel ja väljunditel. Esimesel semestril uurime kliimamuutuste mõju meie ehitatud keskkonnale, materjalidele, ruumi-, aga ka seadusloomele. Kui seni on Euroopa säästva energia poliitika projekteerimise ja ehituse keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil keskendutud peamiselt hoonete energiatõhususe arvandmetele, siis mida energiasäästlikumaks muutuvad ehitised, seda suurema osakaalu saab keskkonnamõju, mis on ehitistesse talletunud ehitusmaterjalide tootmise, töötlemise, transpordi ehitamise ja lammutamise tulemusena. Uute rahvusvaheliste kokkulepete valguses hakatakse ka Eestis hooneid käsitlema elukaarepõhiselt, keskendudes kõikidele olulise keskkonnamõjuga ehitusele eelnevatele ja järgnevatele etappidele.
Käesolevad ressursid
RAK 2. semester, sügis 2024
Hoone projekteeritud elueaks on vaikimisi määratud 50 aastat. Teisalt on hooned ehitatud justkui igaveseks, kuna nende materjalikihid on tihti seotud komposiitseteks tervikuteks ning nende eraldamine pole hoone kasutusea lõppedes tihti võimalik. Seesugune vaade materjalile kui jäätmele, alandadab ehitusmaterjali väärtust (downcycling). Arhitektuuri võimekuses on aga vaadelda materjali kui liikuvat, jääkväärtusega ressurssi, mille väärtust saab demonteerimisel taaskasutades või korduskasutades tõsta (upcycling).
Keskaja arhitekt ja ehitaja olid tihti ühes isikus ning arhitektuur sündis suuremas mahus objektil, kohalikust mateeriast, ja intuitiivsel tasandil. Renessansiaegsed arhitektuursed joonised arenesid juba materjalide abstrahheeringuks ning arhitekti kontakt mateeriast hakkas kaugenema.
Tänapäeval oleme jõudnud lõputute virtuaalsete materjalikogudega mudelprojekteerimisse. Et lahendada globaalseid keskkonnaprobleeme, tuleks ruumiloomes keskenduda taas lokaalsele kontekstile ja materjalipangale. Arhitektuur peaks liikuma tagasi materjalikeskse identiteedi suunas ning keskenduma materjalile, mis on juba toodetud või üle jäänud.
Termin „Linnamaardla“ (urban stock) pärineb algselt Jaapani tööstusharu Hiinast sõltumatuks muutumisest ning mille all inimtekkeliste materjalide varude taaskasutamine on jõudsalt liikumas arhitektuuripraktikasse.
Õppematerjalid
Info ja registreerimine
Koolituse koostajad:
Andrea Tamm, Mariann Drell
Eesti Arhitektuurikeskus
Osalejad ja toetajad
RAK I.lend:
OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso; DAGOpen OÜ; Polaarhunt OÜ; OÜ Kolm Koma Arhitektid; Salto AB OÜ; Kadarik Tüür Arhitektid OÜ; Arhitekt Must OÜ; OÜ Kauss Arhitektuur; Arhitekuuribüroo SPORT OÜ; NÜÜD Arhitektid OÜ; Ambient Design OÜ; Lumberlov OÜ; KAVAKAVA OÜ; Punktiir OÜ; APEX Arhitektuuribüroo OÜ; PLUSS Arhitektid OÜ; Molumba OÜ.
Kaasrahastaja:
Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rakenduskavade vahenditest.
Toetuse suurus on €149 998,80
