Eesti Arhitektuurikeskus osaleb üheaastases Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt (Nordic Culture Point) toetatud Põhja-ja Baltimaade koostöövõrgustikus “Põhja- ja Baltimaade arhitektuurifestivalide foorum: institutsioonidevaheline ruum hüperpoliitika ajastul” (Nordic-Baltic Forum for Architecture Festivals: Inter-institutional Space in an Age of Hyperpolitics). Koostöövõrgustiku juhtpartner on Kopenhaageni Arhitektuuribiennaali korraldav Kopenhaageni Arhitektuuri Foorum.
Network for Interinstitutional Architectures (NIA) on Põhja- ja Baltimaade koostöövõrgustik, mis ühendab Läänemere piirkonna arhitektuurikeskusi, muuseume ja festivale. Võrgustikku kuuluvad Copenhagen Architecture Forum, Färgfabriken Stockholmis, Eesti Arhitektuurikeskus, Leedu Riiklik Arhitektuuriinstituut ning Helsingi arhitektuuri- ja disainimuuseum.
NIA eesmärk on arendada arhitektuurivaldkonnas uusi koostöö- ja korraldusmudeleid, mis toetavad süvenemist, kestlikkust ja uuenduslikkust. Kultuuriasutustelt oodatakse sageli kiiret reageerimist, pidevat uuenemist ja nähtavust. Võrgustik otsib võimalusi luua selle kõrval ruumi aeglasemale ja järjepidevamale koostööle, ühistele katsetustele ning teadmiste ja ressursside jagamisele.
Tegevused keskenduvad kolmele omavahel seotud suunale:
- Ökoloogiline mõõde: materjalide ja ideede taaskasutamine ning jäätmete vähendamine.
- Majanduslik mõõde: ressursside koordineerimine ja koostööd toetava ühise taristu arendamine.
- Kuraatoritöö mõõde: ühiste käsitluste ja pikaajaliste uurimissuundade loomine, mis ulatuvad riiklikest aruteludest kaugemale.
Projekti kohtumised ja teemad
1. „Counterconditions and Common Infrastructures” – „Alternatiivsed tingimused ja ühine taristu”
November 2025 · Copenhagen Architecture Forum, Kopenhaagen
Esimese kohtumise keskmes on materjalide ja kontseptsioonide taaskasutamine eri asutustes. Uuritakse, kuidas ideede, näitusematerjalide ja töövahendite jagamine saab toetada osalevate organisatsioonide ökoloogilisi ja majanduslikke eesmärke ning sisulist mõttevahetust.
13.–14. novembril 2025 toimus Kopenhaagenis partnerkohtumine, mis tõi kokku viie Läänemere regiooni arhitektuurikeskused.
Osalesid Copenhagen Architecture Forum (Taani), Färgfabriken (Rootsi), Architecture and Design Museum Helsinki (Soome), National Institute of Architecture (Leedu) ja Eesti Arhitektuurikeskus. Esimesel päeval jagasid kõik institutsioonid ülevaate oma tööstruktuuridest, eesmärkidest, tegevusvormidest ja rahastusmudelitest. Pärastlõunal keskenduti võimalikele koostööformaatidele: kuidas luua ühine strateegia ja koostöömudel, mis aitaks hoida pikaajalist partnerlust ning looks raamid või narratiivi, mida iga keskus saaks oma töös kohandada. Kaardistati ka peamisi väljakutseid, mis ühise narratiivi kujundamisel võivad esile kerkida.
Arutletud teemade seas olid ka ideed, kuidas keskused saaksid üksteist igapäevatöös toetada – näiteks luues ühise laokontseptsiooni muuseumide näitusmaterjalide taaskasutuseks või kujundades intellektuaalse omandi jagamise ja vahetamise praktikaid. Ühist narratiivi mõtestati nii ainelise kui vaimse nähtusena, sageli nende kahe kombinatsioonina. Teine päev viis osalejad Kopenhaageni büroo- ja objektikülastustele, kus fookuses olid jätkusuutlik materjalikasutus, hoonete transformatsioon ja tundlik, kohaspetsiifiline projekteerimine. Külastati büroosid Kim Lenschow, Djernes & Bell Architecture ja Philmann Architects.
Eesti Arhitektuurikeskusest osalesid kohtumisel Maria Helena Luiga ja Mariann Drell.
Fotode auto Maria Helena Luiga
2. „Slow Collaborations” – „Aeglane koostöö”
Aprill 2026 · Färgfabriken, Stockholm
Teine kohtumine käsitleb võimalusi toetada pikaajalist uurimistööd ning väärtustada sügavust, uuenduslikkust ja keerukust kiire kultuuritootmise tingimustes. Kohtumise raames toimus koos KTH tudengitega töötuba teemal „Mis on arhitektuurinäitus?”.
Stockholmis arutleti arhitektuurinäituste rolli ja võimaluste üle
Eesti Arhitektuurikeskuse töötajad Maria Helena Luiga ja Mariann Drell osalesid Stockholmis Färgfabrikenis kahepäevases programmis, mille keskmes oli küsimus „Mis on arhitektuurinäitus?“. Kohtumine tõi kokku Läänemere piirkonna arhitektuuriinstitutsioonide esindajad, et arutada arhitektuurinäituste rolli, formaate ja võimalusi.
Kuidas arhitektuuri näidata ja sellest rääkida? Kui kunstinäitusel kohtume enamasti originaalteosega, siis arhitektuurinäitusel eksponeeritakse tavaliselt selle representatsiooni – otsest või kaudset tõlgendust. See tõstatab küsimuse, kuidas arhitektuurinäitusele läheneda ning kas galerii või muuseum on selleks kõige kohasem keskkond.
Esimesel päeval jagati kogemusi ja arutati osalevate institutsioonide seniseid praktikaid. Vestluste lähtepunktiks olid Helsingisse loodava arhitektuuri- ja disainimuuseumi peakuraatori ning kuraatoriosakonna juhi Carson Chani ja Leedu Riikliku Arhitektuuriinstituudi (NAI) esindaja Sandra Šlepikaitė ettekanded. Kõrvuti vaadeldi kaht sarnases arengufaasis olevat institutsiooni, mille eelarved, ruumilised võimalused ja tegevustaust on siiski märkimisväärselt erinevad.
Kesksete teemadena kerkisid esile arhitektuurinäituste ülesehitus, püsiekspositsiooni võimalikkus ja vajalikkus ning arhitektuuri vahendamise viisid. Millised formaadid võimaldavad makettide, jooniste ja tekstide kõrval arhitektuurist rääkida loovalt ja kaasavalt, vaadates ka muuseumi tavapärastest piiridest väljapoole? Kuidas kaasata eri põlvkondi ja sihtrühmi ning kas sama formaat saab kõnetada nii erialaspetsialisti kui ka juhukülastajat?
Teine päev oli pühendatud töötoale KTH arhitektuuritudengitega. Tudengid töötasid rühmades, mida juhendasid osalevate institutsioonide esindajad. Töötoas tõusis esile arhitektuurihariduse laiem mõõde: tudengite kõrval on oluline kaasata ka õppejõude, kes suunavad nende mõtlemist ja tööviise. Samuti rõhutati vajadust tutvustada arhitektuuri juba varases eas – lasteaedades, huviringides ja eri kooliastmetes –, et toetada noorte püsivamat huvi ning teadlikumat seotust kultuuri ja arhitektuuriga.
Kohtumine toimus osana üheaastasest Põhjamaade Ministrite Nõukogu / Nordic Culture Pointi toetatud koostöövõrgustikust „Põhja- ja Baltimaade arhitektuurifestivalide foorum: institutsioonidevaheline ruum hüperpoliitika ajastul“ (Nordic-Baltic Forum for Architecture Festivals: Inter-institutional Space in an Age of Hyperpolitics). Võrgustikus osaleb ka Eesti Arhitektuurikeskus ning selle juhtpartner on Kopenhaageni arhitektuuribiennaali korraldav Copenhagen Architecture Forum.
Fotode autor Mariann Drell
3. „What Does It Cost?” – „Palju maksab?”
September 2026 · Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinn
Kolmas kohtumine keskendub küsimusele, mida tähendab ja nõuab kultuuriasutusena tegutsemine ka väljaspool rahalist mõõdet. Arutletakse, milliseid uusi väärtusi saavad arhitektuurivaldkonna organisatsioonid Põhja- ja Baltimaades ühiselt luua.
Projekti toetab Nordic Culture Pointi Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm.
