Ringse Arhitektuuri Kiirendi ehk RAK on 2-aastane, neljast semestrist koosnev arhitektuuribüroodele suunatud koolitusprogramm, mille eesmärk on vahendada kaasaegseid kestliku arhitektuuri- ja ehitusalaseid teadmisi. Projekti laiem eesmärk on tõsta arhitektide konkurentsivõimet ringse ja keskkonnasäästliku projekteerimise valdkonnas, suurendada konkurentsivõimet välisturgudel ning edendada jätkusuutliku ruumiloome diskussiooni ja teadmussiiret arhitektuurivaldkonna praktikute ja akadeemia vahel. RAK täiendkoolitusprogramm on suunatud eelkõige praktiseerivatele arhitektidele. Lisaks hõlmab kiirendi ka olulisi teemablokke nii ruumiloome ja planeerimisega tegelevate avaliku sektori esindajatele, arendajatele ja ka seminare, mis on suunatud laiemale avalikkusele. RAK programm koosneb seminaridest, õppereisidest (Oslo, Brüssel, Zürich ja Kopenhagen) ning töötubadest. RAK programmi koostaja ja läbiviija on Eesti Arhitektuurikeskus. Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Ringse Arhitektuuri Kiirendi täiemahulise koolitusprogrammiga on liitunud 17 Eesti arhitektuuribürood. Esimene lend alustas 2024. kevadel ja õppegrupp on komplekteeritud, kuid osaleda saab valitud seminaridel, õppereisidel ja töötubades.
Eesseisvad sündmused:
RAK 4.semester: sügis 2025
Ringmajanduse põhimõtete järgi projekteeritud hooned arvestavad kogu hoone olelusringi ja võimaldavad ehitise osi kohandada, parandada, hooldada ja ümberstruktureerida vastavalt vajadusele. Eesmärk on säilitada ehitise väärtus muutuvas keskkonnas, kasutades kohandatavaid ja eraldi eemaldatavaid materjale. Regeneratiivne arhitektuur hõlmab lisaks füüsilisele ehitisele ka loomeprotsessi, kus projekteerimine, materjalide hankimine, katsetamine ja ekspertide kaasamine on omavahel tihedalt seotud. See lähenemine loob sümbioosi materiaalse ja sotsiaalse keskkonna vahel ning kutsub esile laiemat arutelu jätkusuutlikkuse ja esteetika üle.
Kliimamuutused arhitektuuris
RAK 1. semester, kevad 2024
Ehitussektor toodab 40% kogu maailma jäätmetest, seejuures projekteerimisetapis määratatakse ära 80% ehitise keskkonnamõjust. Kuidas saab loodav hoonefond kaasa aidata kliimaneutraaluse saavutamisele? Milline on arhitekti roll kuumenevas ruumikontekstis?
Keskkonnasäästlik ja -teadlik arhitektuur pole pelgalt trend või kaduv nähtus vaid väärtustepõhine ruumiloome. Ka kätkeb see endas täiesti uue arhitektuurikeele ja murrete väljakujunemist, mis põhineb Eesti enda keskkonna võimalustel ja väljunditel. Esimesel semestril uurime kliimamuutuste mõju meie ehitatud keskkonnale, materjalidele, ruumi-, aga ka seadusloomele. Kui seni on Euroopa säästva energia poliitika projekteerimise ja ehituse keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil keskendutud peamiselt hoonete energiatõhususe arvandmetele, siis mida energiasäästlikumaks muutuvad ehitised, seda suurema osakaalu saab keskkonnamõju, mis on ehitistesse talletunud ehitusmaterjalide tootmise, töötlemise, transpordi ehitamise ja lammutamise tulemusena. Uute rahvusvaheliste kokkulepete valguses hakatakse ka Eestis hooneid käsitlema elukaarepõhiselt, keskendudes kõikidele olulise keskkonnamõjuga ehitusele eelnevatele ja järgnevatele etappidele.
Käesolevad ressursid
RAK 2. semester, sügis 2024
Hoone projekteeritud elueaks on vaikimisi määratud 50 aastat. Teisalt on hooned ehitatud justkui igaveseks, kuna nende materjalikihid on tihti seotud komposiitseteks tervikuteks ning nende eraldamine pole hoone kasutusea lõppedes tihti võimalik. Seesugune vaade materjalile kui jäätmele, alandadab ehitusmaterjali väärtust (downcycling). Arhitektuuri võimekuses on aga vaadelda materjali kui liikuvat, jääkväärtusega ressurssi, mille väärtust saab demonteerimisel taaskasutades või korduskasutades tõsta (upcycling).
Keskaja arhitekt ja ehitaja olid tihti ühes isikus ning arhitektuur sündis suuremas mahus objektil, kohalikust mateeriast, ja intuitiivsel tasandil. Renessansiaegsed arhitektuursed joonised arenesid juba materjalide abstrahheeringuks ning arhitekti kontakt mateeriast hakkas kaugenema.
Tänapäeval oleme jõudnud lõputute virtuaalsete materjalikogudega mudelprojekteerimisse. Et lahendada globaalseid keskkonnaprobleeme, tuleks ruumiloomes keskenduda taas lokaalsele kontekstile ja materjalipangale. Arhitektuur peaks liikuma tagasi materjalikeskse identiteedi suunas ning keskenduma materjalile, mis on juba toodetud või üle jäänud.
Termin „Linnamaardla“ (urban stock) pärineb algselt Jaapani tööstusharu Hiinast sõltumatuks muutumisest ning mille all inimtekkeliste materjalide varude taaskasutamine on jõudsalt liikumas arhitektuuripraktikasse.
Regeneratiivsed materjalid
RAK 3. semester, kevad 2025
Arhitektuurikeele ja kultuuri lahutamatuks osaks on materjalid, millest ehitatud keskkonda kavandame.
Arhitektuuris on regeneratiivsed materjalid muutunud üha olulisemaks, kuna meie ühiskond püüab leida jätkusuutlikke lahendusi keskkonnamõjudega kohanemiseks. Regeneratiivsed materjalid suunavad ehitusvaldkonda traditsioonilisest lineaarsest hoone elukaare ja materjalide käsitlusest ringse ehituse poole. Sellised materjalid võimaldavad mitte ainult ehitussektori süsiniku- ja keskkonnajalajälje vähendamist, vaid ka mängib olulist rolli meie loodusvarade säästlikul kasutamisel.
Regeneratiivsete materjalide lahutamatuks osaks on regeneratiivne arhitektuur. See on lähenemine, mis ei keskendu ainult keskkonnakahju vähendamisele, vaid loob aktiivselt positiivset mõju ökosüsteemidele ja kogukondadele. See tähendab, et hooned ei ole vaid ressursitarbijad, vaid ka elurikkuse toetajad, süsinikusidujad ja energiatootjad. Regeneratiivse arhitektuuri keskmes on loodusega koostoimimine, kus hooned mitte ainult ei tarbi vähem ressursse, vaid aitavad ka taastada looduslikku mitmekesisust ja toetada ökosüsteeme. Oluline on ka energia ja veemajandus, kus regenereerivad hooned toodavad rohkem energiat, kui nad tarbivad, ning toetavad suletud veeringluse süsteeme, näiteks vihmavee kogumist ja hallvee taaskasutust.
Kokkuvõttes regeneratiivsete materjalide ja arhitektuuri printsiipide rakendamine tähendab ehitamist, mis ei kahjusta, vaid aitab kaasa keskkonna ja ühiskonna terviklikule paranemisele.
Õppematerjalid
Hea uus ilm
RAK 4. semester, sügis 2025
2025.aasta sügissemestriga jõuab Ringse Arhitektuuri Kiirendi programm oma lõppfaasi. Viimase semestri fookuses on „Hea uus ilm“ – viide Aldous Huxley samanimelisele teosele, kuid RAKu käsitluses tähistab see julget, lootusrikast ja kriitilist pilku võimalikele tulevikumaailmadele, mida soovime teadlikult kujundada.
Lõppsemestri fookusteemadeks on:
ARHITEKT KUI MAAILMALOOJA
Kuidas arhitektid loovad tulevikunägemusi, mitte ainult hooneid?
Arhitekt kui ehituskunstnik ja loovisik.
Uue põlvkonna juhtumiuuringud ja spekulatiivsed praktikad ruumiloomes.
ADAPTIIVNE RUUMILOOME JA RADIKAALNE OPTIMISM
Usk, et olemasolevat saab paranda ja täiustada lammutamata.
Jätkusuutlik linnaplaneerimine ja kogukondlikud arengustrateegiad.
Elanike kasvavate ja kahanevate vajadustega kohanduvad ruumid.
ÖKOFUTURISM JA TEHNOKÄSITÖÖ
Uuenduslikud põimumised looduse, tehnoloogia ja traditsioonide vahel.
Biomaterjalid, low-tech lähenemine ja rahvapäraste oskuste sünergiad.
Tehnoloogiate ümbermõtestamine ökoloogia ja kogukonna teenistusse.
UUED OMANDIVORMID JA VÄÄRTUSED
Avalikkuse kaasabil rahastatud elamuprojektid.
Ühisomandil põhinev arendus ja kogukonnakeskne ehitus.
Hoolivusel ja jagamisel põhinevate võrgustike kujundamine.
ÕIGLANE JA KAASAV RUUMILOOME
Turvalise ruumiloome käsitlus avalikus ruumis.
Ligipääsetavuse kaardistus nii haavatavate- kui vähemusrühmade näitel.
Kuidas areneda mitmekesise, ligipääsetava ja võrdsema linnaruumi poole?
ÕPPEREIS KOPENHAAGENISSE
29.–31. oktoobrini viib Ringse Arhitektuuri Kiirendi koolitusprogramm huvilised kordusreisile Kopenhaagenisse, kus keskmes on ruumiloome, materjaliteadus ja keskkonnateadlikkus. Ootame osalema kõiki neid, kes eelmine kord joone alla jäid ning ka uusi huvilisi. Reisil külastatakse mitmeid arhitektuuribüroosid, uurimiskeskusi, ehitusobjekte: Natural Material Studio, Resource Rows (Lendager), Thoravej 29 (Pihlmann Architects), Office Kim Lenschow, Juul Frost Arkitekter, CINARK (Taani Kuninglik Akadeemia), samuti Malmös asuvat ETC Hyllie elamuarendust ja Kaminsky Arkitekturi kontorit. Taani Arhitektuurikeskuses (DAC) külastatatakse näitust „Age of Nature“, mis keskendub looduse rollile tulevikuarhitektuuris. Iga sihtkoht – alates biopõhiste materjalidega eksperimenteerivast stuudiost kuni taaskasutatud tehasest sündinud kogukonnakeskuseni – peegeldab sama küsimust: kuidas ehitada nii, et maailm ei kuluks, vaid paraneks?
Õppereisi hind on 1800+km EUR ning maksta saab summat kahes jaos.
Kel huvi, palume kirjutada rak@arhitektuurikeskus.ee.
Info ja registreerimine
Koolituse koostajad:
Andrea Tamm, Mariann Drell
Eesti Arhitektuurikeskus
Osalejad ja toetajad
RAK I.lend:
OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso; DAGOpen OÜ; Polaarhunt OÜ; OÜ Kolm Koma Arhitektid; Salto AB OÜ; Kadarik Tüür Arhitektid OÜ; Arhitekt Must OÜ; OÜ Kauss Arhitektuur; Arhitekuuribüroo SPORT OÜ; NÜÜD Arhitektid OÜ; Ambient Design OÜ; Lumberlov OÜ; KAVAKAVA OÜ; Punktiir OÜ; APEX Arhitektuuribüroo OÜ; PLUSS Arhitektid OÜ; Molumba OÜ.
Kaasrahastaja:
Koolitusprogrammi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rakenduskavade vahenditest.
Toetuse suurus on €149 998,80
